Elu kutsikaga, osa 1 - ettevalmistused kutsika saabumiseks - HÄPSTER
26082
post-template-default,single,single-post,postid-26082,single-format-standard,theme-bridge,woocommerce-no-js,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-title-hidden,hide_top_bar_on_mobile_header,columns-4,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-14.3,qode-theme-bridge,wpb-js-composer js-comp-ver-5.4.7,vc_responsive

Elu kutsikaga, osa 1 – ettevalmistused kutsika saabumiseks

Häpsteri blogi

Will Rogers on öelnud: “If there are no dogs in Heaven, then when I die I want to go where they went.”

Neljajalgse sõbra kaotus ei ole kunagi kerge ning leina tõsist olemust mõistavad vaid need, kes selle ise läbi elanud on. See ei ole “lihtsalt koera” kaotus, vaid pead leppima kogu oma elukorralduse muutusega. Pisikesed asjad sinu päevas, mis on olnud nii iseenesestmõistetavad, on kadunud – enam ei ole neid säravaid silmi sind koju ootamas, varahommikused ja hilisõhtused jalutuskäigud on kaotanud oma võlu ning kodus valitseb kummaline ja rusuv vaikus. Ma usun, et on olemas kahte sorti inimesi – need, kes vajavad aega, et leinata ning leppida olukorraga ning inimesed, kes soovivad kaotusvaluga võitlemiseks võimalikult kiiresti endist elukorraldust taastada. Mina kuulun selle teise inimestetüübi hulka. Eelmise aasta lõpus pidin matma oma kõige kallima sõbra – oma Happy. Leinates mõistsin, et minu süda kuulub prantsuse buldogidele ning võtsin vastu otsuse, et soovin pakkuda sooja ja armastavat kodu veel ühele pisikesele nösuninale. Soovin teiega jagada kõike, mis puudutab kutsika kasvamist ning sellega seotud muresid ja rõõme. Uskuge mind – neid mõlemaid on küll kuhjaga.

kutsika valimise teekond

Tegemist ei ole minu esimese koeraga ning kutsika valimise protsess käis üpriski kiirelt ning viperusteta. Prantsuse buldogid on pisikesed rõõmupallid, kes lausa pakatavad energiast. Nad on alati käpad ette võtma pikki jalutusringe, kuid naudivad ka diivanil tundide viisi kaisutamist. Tegin ära korraliku eeltöö ning koostasin põhjaliku ülevaate Eesti prantsuse buldogide kennelitest ning kasvatajatest. Minu jaoks oli kõige olulisem kutsika tervis ning vanematele tehtud terviseuuringud. Eelistasin pigem heledamates toonides isast kutsikat, kuid koera värvus ei olnud kindlasti otsustavaks kriteeriumiks. Juhuse tahtel jäi mulle silma prantsuse buldogide Facebooki grupis foto pesakonnast, keda kasvataja tegelikult kuskil reklaaminud veel ei olnudki. Minu õnneks selgus, et pesakonnas ootab päris oma kodu veel viimane imeilusate värvitoonidega isane kutsikas, keda saime juba samal nädalavahetusel vaatama minna. Käisime tegelikult tol nädalavahetusel vaatamas kahte erinevat pesakonda, kuid pisikest valge-pruunikirjut kutsikat oma süles paitades ma teadsin – just temast saab meie uus pereliige!

saage tuttavaks – elton, hüüdnimega eltsu

Käisime Eltonit vaatamas, kui ta oli umbes kuu vanune. Kõrvad olid tal veel lontis ning pisikene päntajalg hakkas koos oma vendade ja õega tasahaaval välismaailma avastama. Tänu suurepärasele kasvatajale saime kutsikate kasvamist jälgida fotode ning videote vahendusel (kutsikat käisimegi ainult ühe korra vaatamas pika vahemaa tõttu). Pärast otsuse langetamist ning kokkulepete sõlmimist jäi üle vaid oodata ning hakata vaikselt ettevalmistusi tegema kutsika koju toomiseks.

Kuigi kutsika koju toomine ja kasvatamine ei olnud minu jaoks võõras, siis ometigi valdas mind suur elevus ning hakkasin õhinal nimekirja koostama vajaminevatest asjadest. Minu eelmine koer tegi kutsikana väga palju pahandust – hävitas suure osa minu raamatutest, mööbliesemetest ning isegi elutoa põrand oli jäädavalt rikutud. Niisiis proovisin olla seekord targem ning ennetada kõiki potentsiaalselt esinevaid probleeme.

Minu nimekiri asjadest, mis pidid olemas olema enne kutsika koju toomist:

  • Mänguasjad

    Erinevad mänguasjad - pallid, nööridega mänguasjad, kummist Kongid, pehmed mänguasjad jne. Soovisin, et Eltonil oleks valikut, et saaksime just tema lemmikud välja selgitada.

  • Aedik

    Aedik, kus Eltsu sööb, magab ning veedab oma aega, kui meid kodus ei ole. Lisaks vajasime aediku põranda katmiseks paksu kilet ning teipi.

  • Pesa ning tekid

    Pesa ning hunnik erinevaid fliise ja rätikuid (neid läks tegelikult oodatust palju rohkem vaja).

  • Rihmad

    Kutsika jalutusrihm ja kaelarihm peavad olema väga kerged, et kutsikas harjuks rihma raskuse ja pingega.

  • Pissimisalus ja lapid

    Kuigi arvamusi on väga palju erinevaid, siis mina otsustasin siiski vahetatavate lappidega pissimisaluse kasuks. Kuldreegel on, et kutsikas suudab oma põit kinni hoida võrdeliselt kutsika vanusega kuudes pluss 1 (3 kuune kutsikas suudab sellisel juhul pissimata olla maksimaalselt 4 tundi).

  • Sööginõud ja toit

    Uurisin kasvatajat juba varakult, millist toitu kutsikad saavad. Kutsika toitumine on hoopis erinev, kui täiskasvanud koera toitumine. Sellel peatume kindlasti edaspidi ka pikemalt.

  • Erinevad närimismaiused

    Taaskord varusin palju erinevaid, et saaksin välja selgitada Eltoni lemmikud. Hetkel on selleks kujunenud pühvli kõrv (tugevam kui seakõrv ning kestab palju kauem).

  • Kutsika hooldustooted

    Kutsikatele mõeldud šampoon, kõrvapuhastusvedelik, hambahari ja pasta, küünetangid.

eltoni turvapaik – tema aedik

Kaalusin väga pikalt, kas peaksin Eltonile muretsema puuri või aediku. Olen ühes oma üksindusahastust puudutavas blogipostituses ka põgusalt puuri kasutamisel peatunud (saad lugeda siit). Puur on koera turvapaik, kus juhtuvad ainult head asjad. Otsustasin siiski aediku kasuks, kuna tundsin, et sooviksin, et koerale jääks mingigi liikumisvabandus ning võimalus pissimisalusel käia, kuna ta ei suuda oma põit veel kontrollida .Tegelikult on mõlemad võrdväärselt head variandid (puuri suur eelis on muidugi see, et sinna saab mõne teki või lina peale visata, et ka päeval oleks hämar. Pimedamas ruumis on koeral parem ja kergem magada).

Internetist müüdavad spetsiaalsed koerteaedikud ei sobinud mulle kohe üldse – esiteks olid need nii pisikesed (sama suured nagu puuridki), kergest metallist või liiga madalad. Tuulasin natuke erinevatel lehekülgedel ning lõpuks panin Facebooki osta-müügi gruppidesse ülesse enda soovi osta suurt aedikut. Vaid mõne tunniga leidsingi enda jaoks sobiva – puidust ligi 3 meetrit pika ja piisavalt raske laste mänguaediku. See sobis mulle ideaalselt!

Eltoni aediku seadsime ülesse korteri vabasse tuppa – naljatasime, et koer sai endale päris enda toa. Aediku põranda katsime paksu kasvuhoonekilega. Alguses kasutasime ühekordset kilet, kuid hiljem vahetasin selle kahekordse vastu, kuna ühekordne kippus siiski veidi katki minema. Kahe kihi vahele panin veel lisaks pissimislapid. Julgen nimetada seda geniaalseks ideeks – kilega kaetud põrandat on nii lihtne puhastada ning ei pea muretsema, et põrand saaks rikutud või jääks ebameeldivalt haisema.

Aedikusse asetasin tema pesa, pissimisalused, erinevad mänguasjad ja närimisasjad. Pesa pidin vahepeal iga päev pesema ning erinevad tekid, rätikud ja fliisid olid väga head pesa asendajad, kui see parasjagu kuivas. Üksi koju jäädes olid kutsikale väga heaks ajaviiteks ka erinevad närimisasjad – kõrvad, kõrid, kondid. Üksi tohib koera jätta ainult väga vastupidavate närimisasjadega, kuna vastasel juhul võib koer endale nende tükke  kurku tõmmata. Soovitan loomapoest küsida, millised on nende kõige tugevamad ning vastupidavamad närimisasjad. Olen avastanud, et Eltoni lemmikuks on kujunenud pühvlikõrv (tugevuselt palju vastupidavam kui seakõrv).

Kuna mul ei olnud võimalik väga pikalt puhkust võtta, et Eltoniga kodus olla, siis proovisin teda juba esimesel nädalal hakata vaikselt harjutama üksi olemisega. Alustasime sellest, et aedikust sai kutsika jaoks maailma kõige lahedam koht, kus olid kõige vingemad mänguasjad ja maiustused. Meelitasin ta nendega aedikusse ning lahkusin ruumist, mille peale ta siiski kohe nutma hakkas. Kohe, kui vaikus saabus sisenesin tuppa ning andsin maiust. Elton õppis kiiresti ning juba esimestel päevadel sain olla tund aega eemal teises toas, ilma, et kutsikas nutma hakkaks.

Puhkus hakkas lõppema ning saabus mure tööle tagasi minemise pärast. Plaanisin küll alguses poolikuid päeva teha või lõuna ajal kodus käia, kuid siiski ei olnud Elton nii pikalt veel üksi olnud ning teadmatus, mis ta siin päeval teeb, oli murettekitav. Kõige rohkem kartsin seda, et Elton nutab tundide viisi, ilma, et me sellest teadlikud oleksime. Uurisin internetist kaamerate kohta ning leidsin väga soodsa hinnaga tubaseks kasutamiseks mõeldud wifi võrku ühendatud kaamera, millel on öörežiim, salvestamine, mikrofon ja kõlar ning kus live-ülekannet on võimalik kõikidel pereliikmetel jälgida mugavalt telefoni rakendusest. See oli kohe kindlasti mu viimase aja parim ost! Sain südamerahus tööle minna ning koguaeg jooksvalt koera telefonist jälgida. Sain teada, et Elton nuttis minu kodunt ära minekul kõigest 5 minutit ning ülejäänud päeva magas oma pesas. Kaamera on meil igapäevases kasutuses ja vaatame päeva jooksul korduvalt ega ta pahandust ei tee (sellisel juhul saame teda mikrofoni vahendusel korrale kutsuda. Töötab väga hästi).

küll see uni on magus

eat, sleep, play, repeat

Loomapoodidest võib leida väga palju erineva otstarbega mänguasju. Soovitan pakkuda koerale mängimiseks erinevaid variante, et välja selgitada just enda koera eelistused. Mänguasju ei pea olema meeletult palju, vaid pigem peavad need olema koera jaoks tõsiselt huvi pakkuvad ja põnevad.

  • Interaktiivsed mõistust stimuleerivad mänguasjad.

  • Närimiseks mõeldud mänguasjad.

  • Pehmed ja karvased mänguasjad.

  • Hammaste puhastamiseks mõeldud mänguasjad.

kutsika hooldustooted ja esmaabikomplekt

Kutsika hooldustoodetest peaks kindlasti olemas olema spetsiaalselt kutsikatele mõeldud šampoon, kvaliteetsed küünetangid, koera hambahari ning kõrvapuhastusvedelik ja lapid. Lisaks soovitan tekitada koju ka koera esmaabikomplekti, kuhu võiks kuuluda kõhulahtisuse vastane pasta, silmade loputamiseks mõeldud lahus, pulbrist verejooksutõke (võib vaja minna, kui kogemata küünte lõikamisel sisse lõigata), puugirohi ja spetsiaalsed puukide eemaldamiseks mõeldud pintsetid. Uuri kindlasti oma loomaarstilt, mida ta just sinu koera esmaabikomplekti soovitab varuda. Peatun kutsika igapäevase hoolduse ja tervise teemal kindlasti pikemalt järgmistes postitustes.

Ütlen teile päris ausalt – kutsikaga elu ei ole kerge! Pead olema järjekindel ja raudsete närvidega. Kutsikas ei hooli sellest, kui sind kimbutab vastik haigus, oled väsinud või väljas on halb ilm. Sina oled tema suurim õpetaja, eeskuju ja autoriteet. Esimene kutsika eluaasta toob meile suure tõenäosusega väga palju naeru, rõõme, armsaid hetki ning ilaseid musisid, kuid ka lootusetust, väsimust ja vahel ka kurbust (eelkõige lõhutud esemete ning muude pahanduste näol). Soovin oma blogis kajastada seda kõike – nii rõõme kui muresid. Jälgi meid Facebookis @Häpster ning ole meie uudistega kursis!

loe lisaks: