Harjutused lõdva rihmaga jalutamise õpetamisel - HÄPSTER
38685
post-template-default,single,single-post,postid-38685,single-format-standard,theme-bridge_migreeritud,woocommerce-no-js,non-logged-in,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-title-hidden,hide_top_bar_on_mobile_header,columns-4,qode-theme-ver-14.3,qode-theme-bridge,wpb-js-composer js-comp-ver-5.4.7,vc_responsive

Harjutused lõdva rihmaga jalutamise õpetamisel

Häpsteri blogi

Eelmisel nädalal rääkisime, mida jalutamise puhul peaks meeles pidama. Täna räägime lõdva rihmaga jalutamisest ja sellega seonduvast. Nagu ikka – siin blogis olevad mõtted on vaid minu arvamus ning ära võta seda puhta kullana, vaid loe avatud meelega ja mõtle minuga kaasa. 🙂

Enne lõdva rihmaga kõndimise õpetamist mõtle järgmiste teemade üle:

MILLEKS SU KOER ALGSELT ARETATUD ON? 

Kui mõtled, milleks Su koer aretatud on, siis võid saada aimu talle sobiva jalutusstiili kohta. Paljud tõud on aretatud tegemaks mingit sorti tööd. Näiteks huskyd üldjuhul armastavad joosta ning on aretatud põlisrahvaste kelku vedama ehk neid rakendati inimeste transpordi eesmärgil. Või näiteks newfoundlandi koer vetelpäästjakoeraks või laikad jahikoerteks. Põnev on uurida, milleks meie kodus olev koer tegelikult algselt aretatud on ning kas me saame talle pakkuda temale omast tööd või mõnd muud talle rahuldustpakkuvat alternatiivi.

kas koer on hetkel üldse võimeline õppima?

Lõdva rihmaga jalutamine on kindlasti üks neist harjutustest, mida ei saa energiaülejääkides koeraga harjutada.

Vahel tahame koera iga hinna eest lõdva rihmaga kõndima suunata või õpetada talle muid harjutusi, aga me ei mõtle ühele asjale. Nimelt peame enne harjutuste alustamist mõistma, kas koer on parasjagu üldse õppimisvõimeline ja see on seotud jälle sellesama regulaarse koormusega. Kui palju Sa oma koeraga viimasel ajal jalutanud oled? Kui me võtame näiteks koera, kellega ei ole kuu aega tegeletud ja soovime temaga harjutust teha, mis nõuab temalt rahu ja keskendumist, siis see ilmselt hästi välja ei kukuks. Lõdva rihmaga jalutamine on kindlasti üks neist harjutustest, mida ei saa energiaülejääkides koeraga harjutada. Paluda, et ta lõdva rihmaga kõnniks on sellel hetkel natuke ebaõiglane. Energiaülejääkidest ärev koer ei ole õppimisvõimeline ning enne, kui võtame ette mistahes harjutuse, peab koer olema mõistlikus energias ja Sinuga kontaktis. Niiviisi on harjutuste õpetamisest kasu ka!

kuidas sa oma jalutuskäike alustad?

Tark viis jalutuskäike alustada on nii, et  Sa ei ”küta koera üles” ega ütle midagi, lihtsalt paned rihma külge ja lähed. Mõtlen siinkohal, et ei tee jalutama minekust koera jaoks suurt sündmust. Kui koer läheb väga elevile kui Sa oma jopet selga paned või tema jalutusrihma võtad, oota rahulikult paar minutit. Öeldakse, et jalutuse algus määrab fooni kogu jalutuseks. Kas jalutuse algus on närviline, koer ei kuula sõna ja trügib igast uksest Sinust ette? Kas koer ootab rahulikult, kuniks jope selga ja saapad jalga saad? Mõtle endamisi, millised näevad välja Sinu jalutuse algused.

Erinevaid harjutusi, kuidas koerale lõdva rihmaga kõndi õpetada leiab päris-päris palju ja kindlasti on paljud neist katsetamist väärt, et leida just endale sobilik. Kindlasti on oluline ka Sinu eesmärk. Sellest olenevalt saad võtta näpunäiteid erinevatelt headelt koerakoolitajatelt. Kui pooldad retriiveririhmaga ehk poova rihmaga kõrval kõndimist õpetada ning sealt edasi tulevikus juba ehk ilma rihmata, siis tee endale koolitaja abiga selle rihma õige kasutamine hästi selgeks! Või tunned hoopis, et Sinu koerale oleks parim kulgeda metsateel näiteks 2 või 5 meetrise jalutusrihmaga? Või hoopiski flexiga? Toonitan veelkord, et flexi kasutamine sobib pigem koerale, kellel pole tirimisega probleeme ning vajab samuti teadlikku kasutamist. Olenemata sellest, millist jalutusrihma justnimelt oma koera puhul õigeks pead, peaks Sinu jalutuskäik kulgema rahulikult ja kõigile meeldivalt. 

Meie koerte puhul oleme katsetanud erinevaid meetodeid ning kõige lemmikum viis on välja kujunenud kasutada harilikku 2,5 meetrist rihma. Meie jalutuskäigud mööduvad nii kõrvalkõnnis kui ka nuusutades. Kuna Sofi läbib igapäevaselt pikemaid vahemaid, siis teeme temaga kõrvalkõndi ka rohkem. Jällegi individuaalne, kuidas kellelegi… 🙂

Harjutus, mis Adele puhul hästi on toiminud

  • Hakkan koeraga liikuma
  • Kohe kui edasi liikumisel tekib rihmapinge, pööran ümber ja hakkan tasapisi teises suunas liikuma, rihm algul kerge pinge all

 

Premeerin maiuse ja kiitusega kui:

  • Kohe, kui koer minuga kaasa tuleb
  • Kohe, kui koer mulle otsa vaatab
  • Kui koer püsib minu ligidal
Harjutus, mis Sofi puhul hästi on toiminud

  • Hakkan koeraga liikuma
  • Kohe, kui edasi liikumisel tekib rihmapinge, jään seisma ja ootan, hoian rihma kergelt ppinge all
  • Sofi tuleb minu juurde vaatama, et mis värk nüüd on. Hetkest kui ta minu poole hakkab liikuma ja on minuga kontaktis, kiidan ja liigume oma teed edasi

 

Kui see sai selgemaks, lisasin sõna ”tasa” vahetult enne seda kui rihm pingesse läks. Ehk näen, et koer hakkab kiiremini liikuma ja rihm on kohe-kohe pingesse minemas, ütlen ”tasa” ning rihmapinge korral jään seisma ja kordub kõik eelnev

Sõna ”tasa” meeldib mulle kasutada seepärast, et kui ütlen jalutades ”tasa”, seostub see Sofile automaatselt sellega, et ta tempo maha võtaks. Kuna Sofi on juba oma tõu ja töö poolest minuga paremini kontaktis kui Adele, siis liigselt teda liigselt maiusega premeerides on mul 10 minutiga robotkoer, kes ainult mulle otsa vaatab ja niiviisi ei taha ma jalutada.

Päris algul näevad sellised lõdva rihmaga harjutused päris koomilised välja, sest liigud kas kaootiliselt või jääd iga natukese aja tagant seisma. Lõdva rihmaga kõndima õpetamine on raske ja aeganõudev harjutus, mille puhul peavad koostööd tegema kõik Sinu koeraga jalutavad pereliikmed. Kuidas iganes Sa lõpuks valid oma koerale lõdva rihma kõndi õpetada, peaksid kõik pereliikmed seda õpetama täpselt samamoodi, et koeral ei tekiks segadust.

 

Aga jäta meelde – kui sa tahad koeraga trenni teha ja midagi uut õpetada, siis koera tähelepanu peab olema Sinu peal ja keskkond ei tohi alguseks olla liiga keeruline. Kellel on aed, sobib koduaed alustamiseks väga hästi. Kellel ei ole aeda, siis sobib mõni muu tuttav ja turvaline keskkond. Ma ei lase tekkida sellisel olukorral, kus rihm on pinges ja koer premeerib end rihmast tirimisega liikudes ise. Mind aitab alati see mõte – mis see parasjagu on, mida koer soovib? Kiiremini järgmise põõsakese juurde edasi saada? Kui tirib, siis järelikult ei saa ta minult seda, mis ta soovib. Kui ta rahulikult liigub, siis saame edasi liikuda.

 

Järgmise korrani!

Teie Triin, Adele ja Sofi

Meie tegemistele saad kaasa elada Instagramis  @adele_ja_sofi 🙂 !