Hei! Loodan, et teie pühad möödusid rahulikult ja uusaastaöö stressivabalt! Meie pühad igatahes läksid mõnusalt. Jõulupühade aeg sõitsime küll Lõuna-Eestisse ja Sofi veetis kaks päeva minu sõbrannaga. Sofi läheb sinna alati suure rõõmuga ja mina jätan ta sinna täitsa rahuliku südamega. 

Aasta viimastel päevadel käisime koertega päris pikkadel ringidel ja väsitasime neid. Kuna elame metsa kõrval, oli päris tore vaadata neid inimeste horde, kes terve päeva vältel metsas liikusid. Paugutama hakati nagu ikka juba õhtupoolikul ja Sofi isegi paar korda haugatas, kuid nähes, et meid need paugud väga ei morjendanud, viskas ta ka pikali tagasi. Vahepeal eelistas isegi magada oma toas puuris. See on väga kasulik kui koeral on oma pime ja turvaline koht, kus olla.

Adelel oli nagu ikka vana rahu ise. Temal on täitsa kama kaks, mis väljas toimub ja seetõttu on temaga ikka väga lihtne aastavahetusi veeta. Kui kell 12 lähenema hakkas, panime akendega tubades uksed kinni, kardinad ette, ventilatsiooniaugud kinni, teleka üürgama ja läksime ise saluuti vaatama. Vahepeal vaatasime kaamerast, mis koerad teevad. Õnneks magasid nemad aastavahetuse maha ja tundub, et need abinõud tegid oma tööd hästi. 🙂

Nagu algul ütlesin, võtan mõneks ajaks Häpsteri blogi pidamise üle ja mul on olnud väga vahva neid postitusi kirjutada. Tegime novembris Häpsteri jälgijatele Instagramis küsitluse teemal, et mille kohta te lugeda tahaksite. Teilt tuli väga põnevaid mõtteid, kuid seal oli ka mitmeid teemasid, mille kohta tunnen, et ei ole õige inimene sõna võtma – näiteks kuulekusvõistlused, varrukatrennid või agressiivsusega seonduv. Nende teemadega igapäevaselt tegelejad oskavad neid kindlasti paremini lahti seletada ja suuremad käitumisprobleemid vajavad kindlasti hea treeneri visiiti. Teilt tuli ka mitmeid jalutamise teemalisi küsimusi, millest parima hea meelega oma arvamusi jagasin. Samuti jäi mulle silma veel mõni teema, millest kindlasti veel kirjutada soovin.

Blogi kirjutamise mõte tekkis mul eelkõige koerarünnakute tõttu. Koera rünnakule eelneb üldjuhul päris mitu signaali, millega koer näitab, et tal on ebamugav. Täna räägime mõnest väga paljudest koerte stressisignaalidest, ehk kuidas aru saada, et koera jaoks on see situatsioon parasjagu liiga raske või ta ei soovi hetkel rohkem suhelda. Koera stressimärguandeid peab teadma iga koeraomanik ja eelkõige need pered, kellel on kodus ka lapsed, sest koer ei oska meile inimese keeles öelda ”ei”, vaid see ongi see koht, kus meil on endil vastutus õppida ära koera keel. Nagu ikka on siin postituses olev minu isiklik arvamus ja ära võta seda puhta kullana, vaid arutle ja mõtle minuga kaasa. 🙂 

MÕNED kergesti ÄRA TUNTAVAD STRESSISIGNAALID:

Koer keerab pea sinu suunalt ära või keerab end kogu kehaga sinust eemale.

Sellega näitab koer harilikult, et nad ei ole teisele ohtlikud, aga ei soovi ka hetkel suhelda. Kui inimene või teine koer pressib end sealjuures peale, siis on pahandus lihtne tulema, sest suhtlust soovib siinkohal ainult üks pool. Kui Sul on kodus kaks koera või lähete koos teiste koertega jalutama ja mängima, peaksid kindlasti seda märki jälgima ka koerte mängu puhul. Kui koerad on nägude ja kehadega üksteise poole suunatud ja mäng on võrdne on suure tõenäosusega kõik hästi. Kui aga üks koer hakkab kehakeelega teisest eemale hoidma, on aeg teha mängus “time-out”. Sama tuleb vahel ette meil kodus. Meie koerad ikka aeg-ajalt möllavad nii et maa must, aga kui pitbull Adele saaks, siis ta mängiks vist lõpmatuseni, ignoreerides teise koera märguandeid ja olles seetõttu vahel veidi ebaviisakas. Vahel näen ka Sofi pealt, et ta keerab end kehaga Adelest eemale ning siis on aeg minul sekkuda ja mäng selleks korraks ära lõpetada.

Koer hingeldab

Kui just toas või õues koera jaoks palav pole, siis võib lõõtsutamine samuti olla märk stressist. Tihti on ka koera keel kaardus ülespoole. Pildil on hetk, kus käisime Adele ja Sofiga DEPO ehituskaupluses. Adele tunneb end sellistes situatsioonides alati kui kala vees. Käib uudishimulikult ringi, nuusutab. Kui oleks tema valida, sooviks ta suhelda iga vastutuleva inimesega ja tutvuda koertega. Adele on see koer, keda me aeg-ajalt võtame ka taolistesse rahvarohketesse kohtadesse (kohvikud, vabaõhulaat, pood) kaasa, sest ta tõesti naudib sajaga. Sofi samas ei naudi kohvikus või poes käimist absoluutselt ja ma üldiselt ka ei pane teda olukordadesse, kus ta olla ei taha. Olgugi, et meile väljas käia meeldib, siis austame oma koeri nii palju, et laseme neil elada võimalikult liigiomast elu. Küll aga tööl peame Sofiga aeg-ajalt olema keerulisemates olukordades, kuid seal mingit tööülesannet lahendades on väike stress isegi teretulnud ja aitab tal hirmust kõrguse ees või hirmust järskude laevatreppide ees üle saada, sest siht on silme ees ja mõttes on esikohal antud tööülesande lahendamine, kus keskkond muutub sealjuures teisejärguliseks. Jällegi, koerad on väga erinevad ja peame oma koerte stressisignaale hästi tundma!

Tardumine ehk kogu keha jääb jäigalt seisma

See võib näidata, et koeral on väga ebamugav või ta on hirmul ja olukord võib päris ruttu viia rünnakuni. Kui koer freezib, otsustab ta, mida järgmiseks teha. Olgugi, et meie pitbullil ja sakslasel pole kodus siiani ühtki kaklust või omavahelist probleemi olnud on ikkagi vaja järelevalvet ja koerte haldamist. Kusjuures, nii Sofi kui ka mu eelmine saksa lambakoer olid nii hästi loetavad, nagu avatud raamat. Samas olen naljatades alati Adele kohta alati öelnud ”vaga vesi sügav põhi”, kus ta 99% hetkedel on väga pehme ja hell koer, aga samas on ta väga raskesti loetav ja seetõttu ei soovitaks ma pitbulli inimesele esimeseks koeraks. Freezimine on Adele puhul selline märk, mida ta teeb kui olukord läheb ebameeldivaks.

Stressimärkideks võib samuti olla ka sinu peale hüppamine kui ta tavaliselt seda ei tee. Samuti käest maiuse võtmine tavapärasest tugevamini.

Stressimärke tuleb võtta väga tõsiselt ning olla neist teadlik. Seda eriti lastega peredes! On hästi kurb vaadata, kuidas tehakse Tiktoki lõbu pärast koertega videoid, sealjuures näeb iga kogenum koeraomanik kehakeelt vaadates, et koer videos toimuvat ei naudi. Neid vaadates tekib esimesena mõte, et koerad ei tööta tsirkuses ja peame neid alati austama.

Siin postituses on vaid mõned üksikud märgid, mis näitavad, et olukord ei ole Sinu koerale meeldiv. Tegelikkuses on neid märke veel mitmeid ning nende tundma õppimisel tuleb appi kõikvõimas internet! 🙂

kuidas ma oma stressis koera aidata saan?

Kõigepealt peab inimene oskama märgata neid kõige pisemaidki detaile oma koera käitumises. Märgata, kas ta haigutab, sest on väsinud või haigutab, sest olukord on raske? Kas ta limpsab keelt seepärast, et Sul on käes hea maius ja ta tahab seda saada või seepärast, et miski tekitab temas stressi? Kui koer on hea ja pingevaba olla on ta nägu ja keha lõdvestunud, kõrvad loomulikus asendis, ta on rahulik või vastupidi mänguline. Tihti magab õnnelik koer käpad taeva poole, paljastades oma kõhu.

Kui koer näitab stressimärke, vii ta võimalusel natuke lihtsamasse keskkonda, sest antud hetkel on seda tema jaoks natuke palju. Võimalusel eemalda stressitekitajad ja kui oled parasjagu jalutamas, vali mõni lihtsam ja loomulikum koht. Küll aga ära torma teda lohutama nagu Sa teeksid inimese puhul, vaid mõju pigem rahulikult ja enesekindlalt ja ole lihtsalt olemas. Mõnes situatsioonis võid ka mõtteid mujale viia lihtsamate talle tuttavate harjutustega. Selliselt näitad talle, et olukord ei ole nii raske kui tundub.

Kui stressimärgid on pidevad, veendu veterinaari külastades, et ta tervis oleks korras. Koerad on väga head valu varjajad! 

Teie Triin, Adele ja Sofi

Hoia meie tegemistel silma peal ka meie Instagrami kontol @adele_ja_sofi