01 mai Üksindusahastus – mis see on?
Häpsteri blogi
Ma usun, et nii mõnigi meist on kokku puutunud olukorraga, kui koju üksi jäetud koer haugub, niutsub, närib asju, mida ei peaks närima või teeb oma hädad tuppa. Tegemist ei pruugi olla halva iseloomu või kasvatamatusega, vaid hoopis millegi tõsisemaga – üksindusahastusega. Minu koer kannatas üksindusahastuse all üle aasta, kuni ma otsustasin probleemi teadvustada ning sellega tegeleda. Varasemalt pidasin ma seda alati noore kutsikaohtu koera üleminekuperioodiks. Sagedased olid hetked, kui peale väsitavat tööpäeva koju jõudes valdas mind ennast ahastus – minu pisike ja armas koer oli terves mu kodus tekitanud kaose.
Üksindusahastuse erinevad vormid
Üksindusahastus või üksindusärevus (inglise keeles separation anxiety) võib olla psühholoogiline probleem või simulatsioon. Viimasel juhul jäljendab koer õpitud käitumist tähelepanu saamise eesmärgil. See esineb üldjuhul koertel, kellel on paigast ära karjajuhi positsioon ja probleemid enesekontrolliga. Simuleeritud ahastuse korral koer teab, et halvasti käitudes saab ta tähelepanu – isegi negatiivne tähelepanu/karistamine on tema jaoks juba pool võitu ning koer tunneb, et teda on märgatud. Antud probleemiga on kõige parem tegeleda järk-järgult koera üksioldud aega suurendades ning karjajuhi positsiooni paika pannes. Väga suurt rolli mängib ka piisav füüsiline aktiivsus.
Koerte üksindusahastus on sageli meie endi põhjustatud, kuna teeme kodust lahkumisest suure sündmuse. See omakorda põhjustab meie koerale veel suuremat stressi. Kutsikana oleme oma koeraga lahutamatud, kuid kui tuleb aeg, mil peame oma koera üksi jätma, siis nad mitte ainult ei taha meiega koos olla, vaid lausa vajavad meie lähedust – oleme nende jaoks kõige suurem turvatunde alus. Rutiini rikkumine on sageli põhiline üksindusahastuse alus, kuid suurt rolli mängib ka ebapiisav füüsiline aktiivus. Mõistlik on probleemiga tegelema hakata järgmiste etappidena: piisav füüsiline koormus, distsipliin ning seejärel alles kiindumuse väljendamine. Sina ja su koer peate leidma tasakaalu kannatlikkuse, kuulekuse ja usalduse vahel. Kui koer usaldab oma peremeest ning karjajuhi roll on täpselt paigas, on koeral piisavalt enesekindlust ning usku, et tuled koju tagasi. Loomaarst võib välja kirjutada rahusteid ärevuses koerale, kuid silmas tuleb pidada, et tegemist ei ole probleemi lahendamisega, vaid jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmisega.
Puuri ei tohiks suhtuda negatiivselt ning väiksem ruum tekitab koerale üksi olles pigem suurema turvatunde. Alusta lühemate perioodidega ning vaikselt pikenda eemaloldud aega. Puur peaks olema nii suur, et koer saab ennast ringi keerata ning vabalt püsti tõusta ilma, et pea puudutaks lage. Tee vaikselt läbi oma kodunt lahkumise rutiin – pane jalga jalanõud, selga jope, haara võtmed. Seejärel lahku toast ning tule mõne aja möödudes tagasi. Kui koer on vaikselt, siis naerata või lehvita talle, negatiivse käitumise korral ära pööra talle tähelepanu. Kui koer on rahulik, siis lase tal istuda, kuni avad puuri – koer ei tohi puurist välja tormata, vaid peab ootama sinu käsklust.
Kui teatud tegevused teevad koera ärevaks (üleriiete selga panemine, võtmete haaramine jne), siis tee antud tegevusi korduvalt läbi, kuid ära lahku toast. Niimoodi harjub koer kodunt lahkumise rutiiniga ning aktsepteerib seda. Aseta puur kodu kõige lärmakamasse tuppa – eesmärk on harjutada koera, et ta ei pea osalema kõikides perekonna tegevustes. Üksindusahastust on võimalik leevendada. Mõnel juhul kulub selleks lihtsalt rohkem aega ja pingutusi.
Kõik algab hetkest, kui toome kutsika koju. Toast lahkudes hakkab kutsikas nutma ning meie süda läheb härdaks – lähme tagasi ning võtame ta sülle. Selle tulemusena saab kutsikas tagasiside – tema nutmine on premeeritud. |
Puuritreening üksinduahastuses koerale:
Kutsikat tuleb harjutada üksinda olemisega ning premeerida tohib ainult soovitud käitumist – vaikust ning kannatlikkust. Kutsikas peab õppima ka üksi mängima ning koer peab austama enda ümrbust ning inimesi. Selleks tuleb paika panna piirid mis on lubatud ning mis ei ole.
Suur osa üksindusahastusest tuleb kuulekuse ning distsipliini puudumisest. Õpeta oma koera iga päev, mitte ainult kord nädalas koertekoolis. Näita talle, kuidas peab istuma, kui külalised tulevad, kuhu tohib minna ja kuhu mitte jne. Lühidelt öeldes peaksid õpetama oma koera respekteerima ennast ning oma kodu.
Premeerida tohib ainult oodatud käitumist.
Omast kogemusest võin öelda, et üksindusahastusega tegelemine nõuab väga palju kannatlikkust, järjepidevust ning raudseid närve. Meid päästsid pikad jalutuskäigud vähemalt 2-3 korda päevas, kodust “lahkumise” treeningud ning ilmselt kõige olulisem oli koera üksinda jättes tema liikumisvabaduse piiramine (varasemalt oli tal võimalus ringi liikuda kogu korteris, uue reegli kohaselt jätsin ta päevaks koridori). Väiksem ruum annab koerale turvatunde.
Isegi, kui olukord tundub lootusetu, siis võin garanteerida, et tegelikult see seda ei ole. Distsipliin ja järjepidevus viivad sihile!
Loe lisaks:
-
Elu kutsikaga| Kutsika hooldus
“If I could be be half the person my dog is, I’d be twice the human I am.” – Charles Yu. Kutsika võtmine on nagu lapse saamine. Koos koeraga võtad endale ilmatu suure kohtustuse neljakäpalise eest hoolitseda, et pakkuda talle kõige toredamat koeraelu – Sinust......