“If I could be be half the person my dog is, I’d be twice the human I am.” – Charles Yu.

Kutsika võtmine on nagu lapse saamine. Koos koeraga võtad endale ilmatu suure kohtustuse neljakäpalise eest hoolitseda, et pakkuda talle kõige toredamat koeraelu – Sinust saab tema terve maailm! Seekord räägime lähemalt kutsika tervisest, kodusest ravimikapist ning hooldustoodetest. Jagan teiega oma lemmikbrände ja tooteid, mida ise igapäevaselt kasutame ja millega väga rahul oleme.  

kutsika kodused hooldustooted:

mitte ühtegi bad-hair-day’d enam

Kuna Elton on minu teine prantsuse buldog, siis mõned vajalikud asjad olid mul juba Happy’st olemas, mida ma uuesti soetama ei hakanud. Üheks nendest oli maailma parim koerte kamm Furminator. Prantsuse buldogid on teadupoolest lühikarvaline koeratõug, kes teoorias (rõhutan sõna t e o o r i a s) ei tohiks väga palju karva ajada, aga oi, kuidas nad seda teevad. Mitte ainult ei aja nad meeletult karva, vaid nende karvad on nagu pisikesed nõelad, mis lähevad kangaste sisse ning jäävad sinna kinni. See tähendab, et ükski karvaeemaldusrull või spetsiaalne koertekarvadele mõeldud tolmuimejaotsik neid sealt kätte ei saa. Koeraomanikuna olen nagunii juba loobunud mõttest omada säravpuhast kodu, kuid vähemalt kodust lahkuda võiks puhaste karvavabade riietega. Koera kammimisel tuleb appi Furminator Deshedding kamm (juba see nimi kõlab eriti kurjakuulutavalt)! Ma ei oska kommenteerida pikakarvaliste koerte kammi, aga lühikarvaliste koerte puhul töötab see küll 110%. Need metallharjased on nii tihked ja tihedad, et mitte ükski teine kamm või hari ei ole oma tööd nii hästi ära teinud. Hind on küll krõbe (vaatasin, et keskmiselt tuleb Furminatori eest välja käia 30-40 eurot), kuid päris ausalt see on seda väärt. Minu puhul on ka näha, et tegemist on väga pikaajalise investeeringuga. 🙂 Antud toodet müüvad taaskord peaaegu kõik Eesti loomapoed.

PS: high five kõigile “kaaskannatajatele”, kes oma elutoa diivanit on sunnitud koera karvade järgi valima!

kulliküüned pole enam ammu moes

Soovitan investeerida ka kvaliteetsetesse tangidesse, et koera küünte lõikamine läheks hõlpsamalt (niigi on see enamike jaoks suhteliselt ebameeldiv ja hirmuäratav tegevus, kindlasti ei tahaks hakata maadlema nüridate tangidega, mis hästi ei lõika).

Meil soovitati kutsikakoolis lõigata koera küüsi vähemalt 1 kord nädalas, et koer harjuks antud protsessiga. Happy’ga oli küünte lõikamine täielik katastroof ja see hülgekisa kostus ilmselt teise alevi otsa. Naljatan tihti, et “esimene läheb ikka aia taha” ning Eltonit kasvatades olen täna nii-nii palju targem ning väldin kõiki vigu, mida oma esimese koeraga tegin. Sõbralik nõuanne kõikidele uutele (ja esmastele) kutsikaomanikele – päris ausalt, lõigake oma kutsika küüsi iga nädal juba väga pisikesest vanusest alates! Hiljem on teil lihtsalt nii palju kergem, kui küünte lõikamise protsess ei ole traagiline koerapiinamine.

Oleme Eltoni tublisti ära harjutanud ning ta ei tee enam küünte lõikamise peale teist nägugi (pigem ootab maiust). Küünte lõikamise põhireegel on, et lõigata tohib kuni punase veresooneni (ehk vähemalt mõned millimeetrid enne veresoont). Seda on suhteliselt lihtne teha, kui küüned on heledad, mustade küüntega mängid bingot ja surud silmad lõikamise hetkel kõvasti kinni. Eltonil on ka mõned küüned mustad, neid lõikan korraga pigem vähem kui rohkem. Küüntes paiknevast veresoonest tuleb väga palju verd. Kui peaksid sisse lõikama (mida võib ikka juhtuda, ära arva, et oled maailma kõige kohutavam koeraomnik), siis oluline on verejooks peatada ning koerale anda maiust. Seejärel jätkad teiste küünte lõikamisega, et koer olukorrast traumat ei saaks ning laseks veel kunagi tulevikus sind tangidega oma käppade lähedusse. Esmaabikomplekti peatükis räägin lähemalt, millega verejooksu peatada saab.

“misasja, sa pesed korea hambaid?!”

Tuleb välja, et koera hambaid peab iga päev harjama. Mina vähemalt enne loomaarsti loengut seda ei teadnud. Koertel koguneb samamoodi hambakivi nagu inimestelgi. Hambakivieemaldused, mida osades loomapoodides reklaamitakse, pidid olema täiesti mõttetud ning korralikult saab kivist lahti siiski ainult kliinikus narkoosi all. Kord päevas kutsika hambaid silikoonharjasega harjates saame antud probleemi ennetada. Poes müüakse erinevaid hambaharju, mina ostsin Eltoni jaoks sellised pisikesed kummist harjad, mis käivad näpu otsa. Talle meeldib nagunii käsi lutsutada ning laseb hea meelega mul oma hambaid ja igemeid sellega hõõruda. Poes müüakse ka pasteedimaitselisi hambapastasid, mis sisaldavad hambakattu lagundavaid aineid, aga kutsikatel ei ole vaja seda veel kasutada (neil ei ole veel kattu, mida lagundama peaks). Tegelikult kutsikate puhul see igapäevane pesu ei olegi nii oluline, aga taaskord peame lihtsalt koera harjutama tema jaoks ebameeldiva tegevusega. Vastasel juhul ei lase ta mitte kunagi enda hambaid või suud vaadata, rääkimata nende katsumisest või hambaharjaga harjamisest.

Tegelikult meil oli Eltoni hammastega ka suur mure ning külastasime Tallinna Loomakliinikus töötavat koerte hambaarsti. Nimelt avastasin ühel päeval, et Eltonil olid hambad mitmes reas. Tal käib küll hetkel piimahammaste vahetuse protsess ning leian iga päev kikusid maast vedelemas, kuid natuke tegi ärevaks küll. Muretsesin ega see mingeid ebameeldivusi hilisemas eas ei põhjusta. Käisime arstil ning tuli välja, et kõik kikud olid ikkagi jäävhambad ning pidi olema tavaline buldogide hambumus ehk tihti esinev probleem tänu nende ebaloomulikule peakujule ja hambumusele. Õnneks on kõik korras, kikud talle vaevusi ei põhjusta ning ka näitustel ei pidavat viltune rivi probleemiks olema, vaid pigem vaadatakse, kas koer laseb oma hambaid näidata. See näituste plaan pole meil üldse 100% kindel (ning hetkel tema laigulise nina pärast nagunii välistatud, kuigi see läheb ilmselt ilusti mustaks), kuid soovin selle variandi enda jaoks siiski võimalusel avatud hoida, kui peaks kunagi koeratite isu peale tulema. 🙂

Hammaste kohta ütles arst, et peab jälgima, et piimahambad õigel ajal ära tuleksid, kuna vastasel juhul võivad jäävhambad valesti kasvada. Kutsika hammaste vahetus algab 3.-4.kuu vanuselt ning kestab paar kuud. Kihvad tulevad tavaliselt ära veidi hiljem. Eltonil on üks kihv kohe-kohe ära tulemas, loksub viimase piiri peal. Olen talle ostunud väga palju igast närimiskonte ja mänguasju ning tundub, et oleme suutnud selle sügelevate hammaste ajajärgu ilusti ilma suuremate sigadusteta üle elada.

PS: poes müüdavad dental stixsid pidid olema päris efektiivsed ja tegema oma töö hammaste puhastamisel korralikult ära, aga tohutud kaloripommid. Kui annate oma kutsikale või koerale dental stixe, siis kindlasti tuleb päevast toidukogust vähendada. Selline huvitav tähelepanek taaskord, millele ise ehk ei oskaks tähelepanu pöörata.

“puhastasin kutsika kõrvad ära, aga kuulmine on ikka selektiivne”

Ka koera kõrvad vajavad aega ajalt vaigust puhastamist. Minule meeldib kasutada tavalisi pehmeid vatipadjakesi ning kõrvaloputusvedelikku. Müüakse ka juba selle vedelikuga immutatuid lapikesi, kuid need ei ole nii tõhusad. Kõigepealt lased törtsu vedelikku koera kõrva ning masseerid. See on vajalik, et vedelik pääseks korralikult koera kõrva sisse, et seal olevat mustust ja vaiku lahti lagundada (sisaldab selleks spetsiaalseid aineid). Seejärel võtad puhta lapi ja õrnalt puhastad kõrva. Kindlasti ei ole vaja seal sügaval sorkima hakata, ettevaatlikult pühkides eemaldad nähtava mustuse. Vatipulgad hoia koera kõrvadest eemal – need on väga ohtlikud, kuna koer võib järske liigutusi teha! 

Mina olen aastaid kasutanud seda vedelikku ja väga rahul (teiste firmade toodanguga ei ole  kursis).

PS: kõrvu tuleks siiski puhastada siis, kui koer raputab pead, kõrvad sügelevad või on silmaga nähtav paks mustus. Natukene vaiku on normaalne ning pigem kasulik mikrofloora hoidmiseks. 🙂 Kui koer peale puhastust ikkagi kõrvu sügab või raputab tihti pead, siis tuleks arsti juurde pöörduda – tegemist võib olla kõrvas oleva seene või põletikuga.

koduse esmaabikomplekti must-have

Mina mõistsin, kui vajalik on koera kodune esmaabikomplekti olemasolu 2-aastat tagasi. Veetsime ühel pisikesel saarel Muhu lähedal oma suvepuhkust. Mehed käisid kalal ning naiste ülesandeks jäi haugipoistest mõnusa õhtusöögi valmistamine. Sellega saime fantastiliselt hakkama. Kahjuks otsustas ka mu tollane koer Happy (mõni teine krõbe omadussõna oleks antud situatsioonis talle nimeks isegi paremini sobinud), et tema ei pirtsuta ning õues kausis vedelevad kalaraiped ja soolikad kõlbavad söögiks küll, kui pererahvas grillitud haugi ei sheeri. See päädis sellega, et koristasin terve öö koera pidurdamatut kõhulahtisust. Tegelikult oli asi naljast kaugel, helistasime juba Saaremaa kohalikele loomaarstidele, kuid kuna tegemist oli nädalavahetusega, siis kõige hullema stsenaariumi korral oleksime pidanud mandrile kiirabisse sõitma. Õnneks hakkas Happyl hommikuks siiski parem ning tegemist oli õnneliku õnnetusega. Või noh, mis õnnetus, puhas enda lohakus. Enam ei jäta mitte ühtegi vähegi söödavat asja kuhugi vedelema, ükskõik, kui ebatõenäoline see tundub, et mõni terve mõistusega koer seda süüa tahaks… Kusjuures, oleks me kohe teadnud, et ta neid sõi, siis oleks saanud koera soolaga oksendama ajada. Kahjuks avastasime selle alles hommikul.

Igatahes, oleks mul tol ajal kaasas olnud koera esmaabikomplekt, siis oleks asi palju kiiremini ja rahulikumalt möödunud. Iga koeraomanik peab ise teadma oma koera tervislikku seisundit ning mõtlema hoolsalt järgi, mis tema esmaabikomplektis võiks olla. Loetlen siiski mõned MUST-HAVE asjad ülesse, mis kuluvad küll iga peremehe või perenaise südamerahuks ära:

1. Kõhulahtisusvastane pasta – mina olen kasutanud sellist pastat nagu ProMax. Ostad vastavalt koera kaalule (neid on erinevaid) ning mõjub tõesti suhteliselt koheselt.
2. Steriilne silmade loputamiseks mõeldud lahus – sobib nt 0,9% naatriumkloriidi sisaldav vedelik, mida saab ka inimeste apteegist.
3. Verejooksutõke – kaaliumpermanganaat ehk lilla pulber. Kui lõikad küüsi lõigates veresoonde, siis pane mõned terad lillad pulbrit haavale. See sulgeb verejooksu hetkega.
4. Puugirohi ja puukide eemaldamise tangid. Puugirohtu saab koertele osta ka inimeste apteegist. Ise olen kasutanud täpilahust, aga kindlasti sobivad ka alternatiivid. Tangid on vajalikud, et puugi pea naha sisse ei jääks.
5. Tömbi otsaga käärid – võib vaja minna pikakarvalistel koertel vigastuse lähedalt karvade eemaldamiseks või sideme lõikamiseks.
6. Sidemed – kindlasti must-have asi steriilselt verejooksu või haava sulgemiseks.
7. Suure otsaga süstal – seda läheb tarvis, kui on vaja vedelikupuuduses koerale vett anda.
8. Ussirohi – ussirohtu antakse kutsikale 2 nädalat enne igat vaksineerimist ning edaspidi kuni poole aastaseks saamiseni kord kuus. Rohtu manustatakse vastavalt koera kaalule.