Mida koeraga jalutamise puhul meeles pidada? - HÄPSTER
38549
post-template-default,single,single-post,postid-38549,single-format-standard,theme-bridge,woocommerce-no-js,ajax_fade,page_not_loaded,,no_animation_on_touch,qode-title-hidden,hide_top_bar_on_mobile_header,columns-4,qode-child-theme-ver-1.0.0,qode-theme-ver-14.3,qode-theme-bridge,wpb-js-composer js-comp-ver-5.4.7,vc_responsive

Mida koeraga jalutamise puhul meeles pidada?

Häpsteri blogi

Eelmisel nädalal rääkisime, miks on igapäevane jalutamine meie koertele nii oluline. Täna arutleme, mida peame oma koeraga jalutamise puhul meeles pidama, et see oleks meeldiv nii meile kui ka koertele. Nagu ikka – siin blogis olevad mõtted on vaid minu arvamus ning ära võta seda puhta kullana, vaid loe avatud meelega ja mõtle minuga kaasa. 🙂

Tänases postituses räägime neljast tegurist:

LOOMULIK KESKKOND

Mets ja loodus

TAGASIKUTSUMISE OLULISUS

Õiged tehnikad

"AJALEHE LUGEMINE"

Jalutuskäikude rikastamine

SOBIV RIHMAVALIK

Flexi vs tavaline rihm

Mida me võiksime jalutuskäigul silmas pidada?

Loomupärane keskkond

Tänapäeva koerad peavad võrreldes mitmekümne aasta taguse eluga olema palju kohanemisvõimelisemad ja kannatlikumad ning kooselu inimesega on koertele minu meelest praegusel ajal raskem kui kunagi varem. Kui mõtleme, milline on ühele koerale loomuomane keskkond, siis on see pigem mets ja loodus ning mitte nii väga pargid, linnatänavad, autoteed, rahvarohked suvelaadad, poed, kohvikud jms. On koeri, kes naudivad rahvarohkeid kohti rohkem ning on neid, kes maandavad end kõige paremini inimtühjas metsas matkates. Kindlasti tunned oma koera kõige paremini ning oled ajapikku aru saanud, mis talle parim on.

Meie pere puhul sooviks pitbull Adele, olles üli sotsiaalne koer, olla tihtipeale inimeste keskel, kuid saksa lambakoer Sofi pigem kuskil looduses. Kui Sul on natukenegi ärevam, närvilisem koer või keegi, kellele pigem ei meeldi inimeste ja koerte lähedus, siis pigem jaluta temaga enamasti looduses. Oluline on koerale kasvõi aeg-ajalt pakkuda rahulikku metsamatka ja kui on võimalus, siis vali kesklinnas jalutamise asemel mõni mets. Muuseas, väga mõnusad ja rahulikud männimetsad, kus käimist ma alati väga naudin on näiteks Viru raba läheduses Lahemaal, Kõrvemaal või Tallinna lähedal Männikul. Lõuna-Eesti inimeste peale olen ma lihtsalt heas mõttes kade, sest sealsed männimetsad ja maastik on üli mõnusad! 🙂

Recalli olulisus

Kui koeraomanik ei ole 110% kindel, et koer tuleb kutsumise peale tagasi, siis tasub jalutamiseks valida pigem pikk rihm. See teema on mulle väga südamelähedane, sest olen sellega oma kodukandi metsas kokku puutunud mitmeid kordi.

Kas Sinul on ka selliseid situatsioone olnud, kus teie suunas jookseb lahtine koer ja omanik taga hõikab: “ära muretse, mu koer on sõbralik?”

Meil on mõned korrad juhtunud, et lahtine koer meid kaugelt märkab ja võtab otsejoones suuna meie poole ning omaniku tagasikutseid ei kuula.

Pildil Sofi koos kolleegidega tööhoos

Kui meile jookseb lahtine koer peale ning kui ma jalutan Adelega, võib juhtuda, et koerad nuusutavad üksteist ja lähme mõlemad oma eluga edasi. Kui jalutan Sofiga ja võõras koer jookseb meile peale, siis tugeva kaitseinstinktiga koer ei laota meie suunas jooksvale koerale just punast vaipa tervituseks maha. 🙂 Selleks, et vältida konflikti ja kaklust, siis pean enda koer seljataga ise võõra koera eemale käratama või füüsiliselt eemale ajama. Mõistan, et äpardusi ikka juhtub, aga tihtipeale on meil Sofiga ees mõni eksam, võistlus või peame järgmine päev rahulikult ja keskendunult töötama koos teiste teenistuskoertega. Iga kord kui lahtise koera konflikt tekib, astun oma koerte koolitamises kaks sammu tagasi ja see teeb kurvaks. Kindlasti tunneb sellise konflikti korral nördimust iga koeraomanik, aga arvan, et saame teadlikkuse tõstmisega seda muuta.

Nii Adele kui ka Sofi on teiste koertega väga sõbralikud ja altid suhtlema kui me tutvustame koeri õigesti. Ja seepärast tunnen, et kui inimene ei saa oma koera 110% usaldalda, tasub pigem appi võtta pikk rihm või flexi rihm. Kuid inimeste ja teiste koerte läheduses hoiame ikka alati oma koerad rihma otsas, sest ainult nii saab olla lugupidav kõigi vastutulijate osas.

``Ajalehe lugemine``

Nina kasutamine on koerte jaoks loomuomane tegevus ja koer saab nuusutades infot sarnaselt, nagu meie vaatame õhtul Seitsmeseid uudiseid või loeme Õhtulehte. Nuusutamine on nende ajalehe lugemine. Sofi ja Adelega jalutamas käies koosnevad suurem osa meie jalutustest nii rahulikult minu kõrval kõndimisest kui ka nuusutamisest. Olen selle jaoks võtnud eraldi sõnad “juures” ning “jaluta”, millest viimane näitab neile, et võib minna nuusutama. Adele on võrreldes Sofiga suurem ajalehtede lugeja ta pühendab sellele tunduvalt rohkem aega kui Sofi. Kui Adelel nuusutamise aeg hakkab, siis tean juba ette, et nüüd tuleb selle jaoks aega võtta, sest liigume edasi ilmselt meeter minutis 😀 Sofi saab selle maalapi nuusutamisega kiiremini õhtale.
Hea mõte on aeg-ajalt oma marsruute muuta ja pakkuda koerale erinevaid jalutuse kohti. Muidugi on meil kõigil kiired elud ja ilmselgelt ei ole võimalik iga päev uues kohas üks kena matk maha pidada, kuid tasub mõelda nii, et ise ei tahaks ka 5 aastat järjest täpselt samat trajektoori kõndida. Samuti aitab keskkondade muutus koera sotsialiseerida, sest pakub talle uusi lõhnu, situatsioone, inimesi. Oluline on kindlasti jälgida, et närvilisema või ebakindlama koeraga on hea edasi minna pigem imepisikeste sammudega, et vältida üleerutust.

Sobiv rihmavalik

Kui su koer on harjunud hirmsasti tirima või on reaktiivne, siis ei ole flexi rihma kasutamine hea mõte. Seljuhul kui Sinu koer tõmbab, premeerib Flexi rihm teda veelgi suurema vabadusega ja sellega teed endale karuteene juhul, kui tekib üks hetk tahtmine koera viisakalt lühemas rihmas jalutama õpetada. Samas oleneb see jälle koerast. Sofiga harva, kuid Adelega on flexi rihm mulle pigem mugav kasutada, sest ta on jalutades enamasti oma lõhnamaailmas ning teist koera nähes keskendub ta endiselt nuusutamisele, mitte ümbrusele. Samuti ei ole ta rihmas tirija. Samas tekitab Sofile flexi rihmapinge teatud olukordades pigem stressi ja ärevamas olukorras on koera flexiga juhtida tunduvalt keerulisem kui jalutusrihmaga, millest viimase puhul koer Sinu kehakeelt ja emotsiooni ilmselt paremini tunnetaks. Üldiselt arvan, et kui Sul on käsil oma koera koolitamine, ta on veidi keskkonnatundlik või tahad, et Sul oleks koeraga jalutamise ajal suurem side ka läbi jalutusrihma, vali pigem tavaline jalutusrihm, mitte flexi.

Koera ja inimese suhtlus toimub suures osas läbi jalutusrihma, sest koerad tunnetavad meie emotsioone, stressitaset ja kehakeelt lausa suurepäraselt. Ning Sofi on pigem selline koer, keda peab keerukamates olukordades suunama. Sofiga jalutamiseks valin pigem 2,5 meetrise rihma nuusutamise ajaks ning võtan selle rihma lühemalt enda kätte minu kõrval kõndimise ajaks. Häid ja kergeid jalutusrihmasid oma valitud pikkusega saad näiteks Häpsterist. Või kui soovid väga kerget rihma, võid kiigata näiteks Klin riidest treeningrihma, millele pead siis ise aasa sõlmima. Kuid see rihm sobib pigem kuiva ilmaga, sest sügistalvisel ilmal vettib läbi ja muutub käes ebameeldivaks. Minu lemmikud rihmad jalutamiseks on Häpsteri vee- ja määrdumiskindlad rihmad ning töö tegemiseks Onega rasvanahast rihm. Kuid jalutusrihma valikul mängib natuke rolli ka naiselik edevus, sest see mündiroheline jalutusrihm on lausa IMELINE 🙂

Valik Häpsteri veebipoes müüdavatest veekindlatest rihamadest:

MIDA VEEL MEELES PIDADA?

Kui viid oma koera mõnusale metsamatkale, siis jälgi, et Sa ei tõstaks koormust liiga järsku ja liiga palju! Näiteks on koera füüsilisele tervisele kõige kasulikum, kui koormus on regulaarne ja enam-vähem ühtlane, paar kilomeetrit siia-sinna. Kui nädala sees käid koeraga ainult pissiringidel ja nädalavahetusel mõtled, et teed kogu jalutuse tasa ühe 20 kilomeetrise matkaringiga, siis pigem teed oma koera liigestele rohkem kurja kui kasu! 🙂 

Ja jällegi koera trennikaaslasena kasutamisel tasub meeles hoida, et koer on pikemalt loodud jooksma traavi, mitte galoppi. Teda pikalt galoppi jooksma sundida pole kõige parem, sest näiteks galoppjooks seostub looma ajus sageli saagi tabamisega ja seeläbi tõstab tema adrenaliinitaseme kõrgele. Selline püsiv seisund tekitab koeras stressi. See kehtib näiteks koeraga jooksma või rattaga sõitma minnes.

Jalutama minnes pista taskusse ka head ja paremat ning premeeri heldelt sellist käitumist, mida sa oma koeras veelgi näha tahaks! 

 

Järgmise korrani!

Teie Triin, Adele ja Sofi

Meie tegemistele saad kaasa elada Instagramis  @adele_ja_sofi 🙂 !

 

loe lisaks:

  • Eelmisel nädalal rääkisime, mida jalutamise puhul peaks meeles pidama. Täna räägime lõdva rihmaga jalutamisest ja sellega seonduvast. Nagu ikka – siin blogis olevad mõtted on vaid minu arvamus ning ära võta seda puhta kullana, vaid loe avatud meelega ja mõtle minuga kaasa. 🙂 Triin AtlaMina......

  • Triin AtlaMina olen Triin, suur koerasõber ja ametilt koerajuht. Olen koertega kokku puutunud kogu teadliku elu ning minu lugu algas keerulisest koerast, kellega nädalas tundide viisi treeningplatsil sai veedetud. Ma olen veendunud, et kui võtame koera, oleme kohustatud õppima ka tema keelt ning teadlikkust ei......

  • Mõtlesin natuke jutustada jalutamisest, sest sadagu või pussnuge, jalutamine on miski, millega pead koera võtmise puhul arvestama. Arutleme täna, miks on jalutamine oluline. Mõtted on vaid minu arvamus ja kogemus ning kindlasti ära võta seda puhta kullana, vaid pigem loe avatud meelega ja arutle minuga......