Triinu blogi | Saame tuttavaks - HÄPSTER
38109
post-template-default,single,single-post,postid-38109,single-format-standard,theme-bridge_migreeritud,woocommerce-no-js,non-logged-in,ajax_fade,page_not_loaded,,qode-title-hidden,hide_top_bar_on_mobile_header,columns-4,qode-theme-ver-14.3,qode-theme-bridge,wpb-js-composer js-comp-ver-5.4.7,vc_responsive

Triinu blogi | Saame tuttavaks

 Häpsteri blogi

Mina olen Triin, suur koerasõber ja ametilt koerajuht. Olen koertega kokku puutunud kogu teadliku elu ning mida vanus edasi, seda rohkem ka kasvatuses kaasa löönud. Kui varem oli meil perekoeri, siis 17-aastaselt sain endale kaua oodatud kutsika, 2 kuuse isase saksa lambakoera Nefi. Nagu enamus koerainimeste lugusid, algas ka minu oma keerulisest koerast, kellega nädalas tundide viisi treeningplatsil sai veedetud. Peale paari aastat rasket tööd, väga palju keerulisi hetki ja alla andmise tunnet viis töö sihile ja temast sai väga sotsiaalne koer, keda sai usaldada. Too aeg käisime tihti 5-10 pealise koerakambaga jalutamas ning ei olnud koera või inimest, kellega see sõbralik hiiglane läbi ei saanud.

Hetkel on mul kodus kaks koera – pildil olevad kolme aastane ameerika pitbull terrier Adele ja tööliini saksa lambakoer Sofi. Eriti vahva on see, et mõlemad koerad on nagu siga ja kägu. Adele armastab üle kõige pikki uinakuid, sooja tekki ja ei ütle ära heast maadlusmatšist liigikaaslasega. Samas Sofi elab ja hingab selleks, et oma inimesega koos ülesandeid lahendada. Kui Adele on väga pehme ja hella närvikavaga, siis Sofile annavad indu juurde rasked ülesanded, kus on vaja nii vaimset kui füüsilist pingutust. Samas saavad nad omavahel väga hästi läbi. Vastandid vist ikkagi tõmbuvad.

Nagu enamus koerainimeste lugusid, algas ka minu oma keerulisest koerast, kellega nädalas tundide viisi treeningplatsil sai veedetud.

Pildil mina ja Sofi, kellega tähistasime parasjagu ühiskonnakõlbulikkuse eksami edukat sooritamist.

Siin on meie perepilt. Sofi oli sel ajal veel paras põrguline, kes ei püsinud pudeliski paigal.

Meie koerad Adele ja Sofi oma lemmikkohas, metsas. Nemad juba jalutusringist ära ei ütle.

miks ma blogi kirjutama hakkasin?

Siin koeramaailmas olles tekib iga päev huvitavaid avastamisi, põnevaid väljakutseid, aga ka kuuleme koledatest õnnetustest, mida oleks võib-olla saanud ära hoida, kui vaid teadlikkus ühiskonnas üldiselt oleks suurem. Kui ma saan oma kogemuste pealt anda kasvõi ühele koeraomanikule huvitavaid ideid, kuidas elu koeraga rikastada ja veelgi muretumaks teha, olen juba väga rahul!

Samuti meeldiks mulle väga kuulata ka Häpsteri blogi lugejate lugusid ja arutleda teie ja minu välja pakutud teemadel. Lisaks olen ma veendumusel, et kui võtame koera, oleme kohustatud õppima ka tema keelt ning teadlikkust ei ole kunagi liiga palju.

Järgnevate postituste jooksul õpid Sa kindlasti mind ja meie kodust kreisit koeramajandust paremini tundma ja loodetavasti saad mõne hea nipi, kuidas elu koeraga oleks lõbus ja muretu.

Teie Triin, Adele ja Sofi

Loe lisaks:

  • ...

  • “If I could be be half the person my dog is, I’d be twice the human I am.” – Charles Yu. Kutsika võtmine on nagu lapse saamine. Koos koeraga võtad endale ilmatu suure kohtustuse neljakäpalise eest hoolitseda, et pakkuda talle kõige toredamat koeraelu – Sinust......

  • Triin AtlaMina olen Triin, suur koerasõber ja ametilt koerajuht. Olen koertega kokku puutunud kogu teadliku elu ning minu lugu algas keerulisest koerast, kellega nädalas tundide viisi treeningplatsil sai veedetud. Ma olen veendunud, et kui võtame koera, oleme kohustatud õppima ka tema keelt ning teadlikkust ei......